KESKAEG.
• Keskaja mõiste:
Keskajaks (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga) nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Loetakse, et seda perioodi kestis umbes 100 aastat. Isenda termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul.
• Keskaja periodiseerimine:
VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp.
See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest.
KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp.
• valitseb feodaalne korraldus
• kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
• areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
• tsunftikäsitöö õitseaeg
• kaubanduse areng
• algab tsentraliseeritud riikide teke
HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp.
Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.
Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses.
• Keskaegne linn:
Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid.
Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Majad ehitati tihedasti üksteise kõrvale, sest ruumi oli linnamüüride vahel vähe. Tänavad olid väga kitsad 2-3 meetrit. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju.
Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel.
Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu.
Raekojaplatsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid.
• Keskaegne riietus:
Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud.
Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida.
Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades.
Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid.
